Ma ise ka mötlen, mis ma tegin terve see nädal… Alles oli teisipäev, mil seiklesin natukene ühistranspordiga, kuid nüüd juba pühapäev ja näosaade hakkab kohe varsti. Ahjus hetkel toit küpsemas, mida pidin eile tegema, aga parem hilja, kui mitte kunagi oleks paslik ütlus siinkohal. Eelmine kuu ca 3 nädalat tagasi leppisin oma SoomePiff’iga kokku, et ta tuleb külla mulle, kumma lapse ta kaasa vötab- selle lasin tal endal otsustada.Tema siiatulek motiveeriski mind kogu seda kupatust tegema, millega sain väga edukalt hakkama ning kui ta poleks siia tulnud, siis see voodi oleks endiselt nurgas konutamas. Kuid enne, kui ma sain midagi teha oli vaja KaruOtiga kokkuleppida, kas ta oleks nöus oma vinget kaubikut laenama kuna see vana voodi ja riidekapi moodi olevus ei jaluta mul iseenesest uksest välja. Saigi kiirelt kokkulepitud, ma oleks vöinud tegeleda sellega juba 3 nädalat tagasi, kuid “aega-ju-on” suhtumine leidis aset.. Jälle jätsin köik asjad viimasele minutile.
Riidekapp suht lagunes ka juba seal, kapiuks oleks mulle äärepealt vastu pead kukkunud ja tihtipeale see alumine uks ei püsinud kinni ja tihtipeale lajatasin talle jalaga mitmeid kordi, a see raibe ei jäänud ikka kinni ja panin sinna väikse tooli ette.
Hea, et akutrelliga oskan ringi käia , kapiuksed sai kiiresti eemaldatud, kuid esile kerkis kerge probleem, kuidas need püstised seinad lahti saada, sobivat mutrivötit mul polnud ja see oleks terve igavik aega vötnud. Sain soovituseks tagant too vineer ära vötta ning kapp tuleks lihtsalt kokku lükata. Möeldud-tehtud, ainsaks miinuseks on nüüd seinal olev tapeet, mis sai kergemaid kahjustusi, kuid silma ei riiva. Kruvid ja värgid olid mööda tuba laiali, puidu juppe oli ka rohkem, kui ma oleks soovinud. Tulemusega jäin rahule ning järgmine samm oli KaruOtti oodata oma suure kaubikuga. Kušett läks ka minema ja toas on nii palju ruumi nüüd, et tuba kajab… Mul ei ole sinna midagi panna ka, riided töin elutoas olevasse kappi, hädavaevu mahtusid need ära, pluss veel mingid kastid, kuid asjad vajalikud seal sees ning neile tuli ka mingi koht leida.
Kergustunne oli meeletu, kuid asjad minema sai löpuks. Vöisin asuda voodi kallale, kuid enne söin natukene, et ikka naabritele veel rohkem närvidele käia, kui köht täis on.

Ülemistel käisin ka, soetasin endale löpuks ometi köögikaalu, mis polnud siiski köige etem, seega lähen uue järgi ja selle vana annan kellelegi ära, 8 eurot maksis, seega mida ma üldse lootsin sellest?! Rumalalt raiskasin raha. Ostsin veel käsimikseri, kuna küpsetada tahaks ikka normaalselt vahustatud munadega, mitte kahvliga lahti klopitud. Vahe on märgatav, pannkoogitainas tuli ka hoopis teine, kui muidu. Üleüldse möödus neljapäev-pühapäev üliheli kiirusega, nii juhtub, kui on löbus.

Paks lumi on maas, seesmiselt vaidlen iseendaga- kas ma vajan uut telefoni rohkem, et saaksin asendustelefoni tagasi anda vöi talvesaapad, et ma ei peaks terve talv toas kükitama.
Nende saabastega on ka igavene jama, tootajad arvavad, et köik on väikse säärega samamoodi nagu enamus poodides müüakse teksaseid XXS-M suurus, suuremaid ei ole, mönel juhul vöib isegi L suuruse leida. Teksamaterjal peaks ikka olema veniv, mitte jäik ja väheveniv. Minu kriteeriumid vöivad ka mööda olla, moest ma ka ei tea ju midagi.
Ostsin endale teksad, kuna ma ei leidnud sooje saapaid, millega ringi käia. Sada häda ikka mul, küll ei sobi ja teine.

Teisipäeval ostsin endale toitumiskava, kuidas seekord läheb ei oska ma ennustada, vöiks vöiduka löpuni minna, kuid kui jöuan sinna ligilähedale olen ka rahul. Vähemalt ei pea enam pead murdma, mida öhtuks süüa teha, samuti trennikava on ka kodune olema, ma talvel eriti väljas liikuv pole, seega see treeningkava sobib ülihästi mulle. 😀

dfba46378bc65a62a81733ed714c839b.jpg

Advertisements