Ma pole mitte midagi teinud, isegi mu mötted pole peas nii säravad, kui vöiks olla ja siia paar rida kirja panna. Olen laisk hetkel kirjutamises, kuigi mönel öhtul voodisse heites mötlen, mida vöiks blogisse kirja panna. Paar lauset saab peas valmis ja siis on köik, ma ju ometi ei hakka kahte lauset siia kirjutama?! Tänasest puhkan tööst, lasteaiad on lahti ja hoolealused köik sinna siirdunud, õks tuli jub nohuga tagasi, aga see mahtus mu graafikusse veel, seega pole hullu.Nädalavahetusse jäi ka üks öhtu hoidmistja enam polegi midagi. Tean, et vajan seda puhkust, ma ei mäleta millal ma viimati olin “töötu”. Kogu aeg on midagi ees, üritan söbrannadega kokku saada, aga siis on töö vahele tulnud ning olen selle viimase kasuks otsustanud… Halb söbranna- ma tean. vahel juhtub, et neilgi on midagi ette tulnud. Kindlasti ei hakka ma pahurdama sellepärast, kuna ma ise olen ka nii teinud. Önneks ringkond on piisavalt möistev ka ja järgmine kord ei hakata risti lööma selle eest.
Alles möni nädal tagasi käisime Pedro juures mojito öhtul, istusime maha ja rääkisime, ögisime küüslauguleibasid, mille ta ise valmis käkerdas ning mingisugune kaste ka juurde. Tundus tervislik, seega järgmine päev mingit süüd ei tundnud köhu täis ögimise eest. Kolmapäeval on plaanis Kariniga minna kinno, algne plaan oli Pedroga minna, aga tema seal väljamaal (Soomes) oma noormehe juures ning too ostis talle alles reedeks pileti tagasi, kuid ta üritas mind lohutada asjaoluga, et ta ema läheb ka sinna. Tänks Pedro, aga mul on päriselt ka veel tuttavaid :D. Mitte, et Karin oleks mu varuvariant olnud, tema oleks ka kutsunud, aga ma kohe ei tulnud selle peale.

Eelmine nädalavahetus sai pulmas käidud, köik oli nii ilus, pruudikleit oli ka, kirik oli ka lausa fantastiline ning söömakoht oli ka ilusas kohas, toitu oli lademetes ning mänge

funny-wedding-pictures-31
Pruut ja peigmees paaris, vanaema naeris…

jagus ka. Oleks aktiivsemalt osa vötnud, aga need kuradima sukapüksid olid nii ebamugavad, et otsustasin lauas istuda ja süüa. 😀 Köik olid nii vöörad ka ja see päev ei olnud ma just köige suhtlusaltim.
Külalised oskasid köik laulda ja pilli mängida ja nalja visata, kristlaste boonus vist? No ma ei tea, igatahes, köik olid megatalendikad, nagu Vello Vaher’i perekond.
Aaaa, köige ägedama asja oleks ära unustanud. Kirikust peopaika peatas meid Nimepatrull, tehti pruudile trahvi praktiliselt, kuna vale perekonnanimega on Eestis illegaalne ringiliikuda, üligeniaalne! 😀  Tore oli, kuid väsitav.

Tegelikult see väsimus on tulnud vist sellest antibiootikumide ravist, mida olin saanud. Alates märtsist on neid kokku olnud 5 siiamaani, homme saan tulemused kas töesti SEEKORD saime lahti vöi mitte. Mingi tülikas bakter on mind endale nii söbraks vötnud, et ei tahagi ära minna. Nagu Alan “Kaks ja poole meest” sarjast. Ülikeeruline nimi oli tal ka, seega vöingi teda Alan’iks vist kutsuda. Esimesed 3 korda sain tableti näol ravi, kuid need ei toiminud, siis hakati veeni kaudu manustama. Tahtsid haiglasse sisse vötta, aga minu puhul oli see välistatud, ma ei saanud lihtsalt tööst puhkust vötta, kuna ma pean 3x päevas saama tilguti all antibiootikume. Kogu protsess vöttis aega 15 minutit, seega peale arstidega konsulteerimist lubasin eeskujulikult kohal käia kella pealt. 5 päeva saada ei köla just ju hullult, kuid hommikul kella 7ks kakerdada haiglasse oli suht ränk ikka, päeval kell 3 oli okei seal käi, päeva viimase sain kell 11 öhtul. Ja niimoodi 5 päeva. Kanüül püsis ka kenasti, kuid teisel tiirul pidi vahetama pidevalt. 2 päeva jooksul olin saanud kanüüli kolme erinevasse kohta 😀 Siis lasi läbi, küll läks vesi naha vahele ja oli paigast läinud jne. Pole meeldiv, kui mingi asjandust topitakse niimoodi kehale, pole eriline söber ka nöeltele. Verd vöeti ka nagu doonorilt, igasuguseid proove ja uuringuid ka. Ühesönaga septembris pean spetsialisti juurde minema, kes teeb eriti uhke uuringu mulle ja oktoobris peab ka minema, siis ehk avastavad, kus see kolle asub, et saaks korralikult ette vötta.
Ise ma ei tunne end haigena, vaid proovid näitavad vastupidist, kahtlustan tuttavaga miskitsugust vandenöud mu vastu, ehk meeldin neile nii väga?! 😀

Käisin kulmudes ja lash lift’is, olin nii kaua plaaninud minna ning pulmad ajendasid mind ruttu-ruttu minema. Sain löpuks kodu ligidale, IluPai , käisin üle nädala tagasi ja endiselt so in love oma kulmudesse ja ripsmetesse 😀 , nagu nii armunuuuuud. Tunnen, et mul on jälle mingisugune nägu peas, tunne on ka nii ilus. Kuigi ma broneerisin päev enne, kartsin, et ma ei leiagi kedagi, üldiselt naised on ikka targemad ning broneerivad kolm-neli päeva varem. Ei noh milleks, kui saab ka kiiremini?! 😀 Tehnik oli ka nii tore naisterahvas, ei olnud kummaline tunne nagu vahel tekib, kui lähen kellegi uue juurde. Leidsin vist oma lemmiku nüüdseks Tallinnas.

Suudate ette kujutada, et ma ei käinud alates kolmapäevast suuremal toidušopingu?! Mul endal oli küll raskusi. Üks öhtu käisin kooki ostmas ja järgmine päev piima, kuna unustasin seda lihtsalt osta. Ehk pikemas perspektiivis tasub see rahaliselt paremini ära, kui löuna- ja öhtusöögid on paremini organiseeritud. Eile tegin pasta bolognese‘et , täna saab aga seda järelejäänud kastet lasanje pähe määrida, viimane kord tuli sigahea, ehk panen seekordki täppi. Laupäeva hommikul tegin pannkooke vaarika ja valge šokolaadi ricotta kohupiimast, tavalise jahu olen asendanud riisijahuga, muna panen ka endiselt , suhkrut ei pidanud lisama, kuna see kohupiim oli isegi magus. Riisijahuga jäävad pannkoogid kuidagi kröbedamad isegi, kuid tainal tuleks lasta seista ca 30 minutit. Mulle meeldib nüüd niiviisi. Püüdlen ikka tervislikkuse poole aina rohkem ja rohkem. Päris hulluks ma siiski ei lähe, kuid tahaks teha paremaid valikuid toidulaual.
Kui tagasi tulla selle poes käimise juurde, siis on vast ikka targem korraga suurem kogus osta, kui iga päev poes käia ja impulssoste teha. Järjekorrad ka nii pikad, kohe aru saada, et inimesed on linnas tagasi.
Kas ma oma kaneelirullide saagast rääkisin? Üks hommik tulles siis haiglast, mötlesin, et lähen ostan sooje kaneelirulle, tee peale jääb mulle Rimi, ja üks naine oli praktiliselt KÖIKDSC08211 ära ostnud, ma sain nii pahaseks, kuna ta nagu üldse poleks möelnud, et äkki keegi tahab veel. Tahad kontorisse osta, siis telli kuskilt, mitte ära osta poodi tühjaks. Mina sain kaks tükki… Luges veel kassajärjekorras, 14 tükki! Täiega pahane olin lihtsalt, rikkus mu hommiku täiega ära. Loomulikult pidin kohe sellest Nabrinkale pasundama, küllap ta leidis, et veidike kummaline sellise asja präast pahane olla, aga jah, ma olin,  Nabrinka oli toetav ning utsitas ka takka “äh, kes see teeb nii”. Läksin voodisse tagasi pikutama siis, köhus ainult kaks kaneelirulli. Päeval käisin juurde ostmas, ja suutsin end vaevu tagasi hoida, et ma köike ära ei sööks.
Üleeile, kui käisin kooki endale jahtimas, valisin Kirju koera koogi, kuigi oleks vöinud hoopis need kommid valida, täielik pettumus see kook, ärge ostke, ostke komme parem. Need maitsevad ehedamalt.

Olen vist enam-vähem köik mötted kirja pannud, mis mu kolbas elutsevad.

FB’st leiab mu: SIIT!

Advertisements