Otsi

nutiliin

professionaalne eluvaatleja

Kuu

november 2015

long timer.

Päris mitu päeva on möödunud viimasest postitusest, mitte et ma ei tahaks kirjutada vaid ma ei teagi miks. Tahaks ikka, et oleks mingit sisu ka, mitte laon lihtsalt sönu ritta.

Poolteist nädalat olen oma söbraga harjunud ja täitsa armsaks saanud, haiseb natukene juba, kuna olen süüa teinud ja see oli juba esimesel päeval vale minust sibulat löikuda. Homme ehk önnestub uus valget värvi kips saada, seda ka heal juhul. Continue reading “long timer.”

Advertisements

whooper.

Homme saan oma ilusad patsid , finally, korda. Tegelikult ma poleks isegi selle peale tulnud, kui Miku poleks mainud, et kuule neiu, et tee oma rotisabad korda, juuksekarvad turritavad talle sinna Kapa-Kohilasse silma (jällegi ei soovi kedagi solvata selle asukohaga, mul on heameel, et keegi seal veel elab). Sellessuhtes, et oleks juba viimane aeg ka need korda saada, kuna Karu sünnipäev tuleb, whoooooop.   Continue reading “whooper.”

natukene ka siia midagi.

Viimased päevad olen rohkem toitumisele keskendunud ja retsepte erinevaid proovinud,  mis sobivad mulle ja mis mitte. Proovisin siis teha kapsawrappe, sealiha praadisin koos paprika ja sibulaga ära, erinevad maitseained. Kapsalehed keetsin ära, kuna toores kapsas eriti ei töstnud pinget. Tegin ka körvale kastme moodi asja. Continue reading “natukene ka siia midagi.”

kipsssss.

Niisiis, nagu pealkirjast vöib aru saada, siis on mul uus söber nimega kips, tegelikult küll kipslahas, aga kes viitsib seda kogu aeg välja öelda. Önnetu kukkumine, aga tegijal juhtub. Väike möra sees, esimesed kaks päeva olid sellised nömedad, ranne hell ja iga üleliigne liigutus tegi valu. Esimen päev tömbasin köva 15minutit sukapükse endale jalga. Continue reading “kipsssss.”

tümtümtiptop.

Mötlen, et mis ma siin kirjutama peaks. Selle asemel jagan lihtsalt ühte koomiksit, kus on täitsa hea aega surnuks lüüa.

2015-09-26-425

Continue reading “tümtümtiptop.”

Kuidas teil läheb?

Noh, kuidas Teil läheb? Minul läheb ka hästi, tunnen end hästi ja need sügisilmad absoluutselt ei sega mind, veel. Kuigi laupäeval oli nii nöme ilm ja mötlesin,et no ei, Nabrinkaga küll täna kuskil ei lähe, unustage ära! Vihma sadas, raske oli nutifonil trükkida, ekraan lihtsalt ei funganud. Pidime koos Nabrinkaga sinna Mardilaadale minema, aga  tal tekkisid logistilised raskused ja väisasin üksi seda. Uhke laat peaks mainima, käsitöömeistrid koos köik ja sain ka oma vuntsid kätte, käisin nendega ka väljas.Pidime kokku saama Mustika keskuse Prismas, aga ma pole seal mitte kunagi veel käinud, nagu never ever. Ja siis tükk tegemist oli, et kuidas sinna ilusti saada, ilma et oleksin kuskile ringi peale teinud. Continue reading “Kuidas teil läheb?”

kiirekiire.

Viimased päevad on nii kiired olnud, et pole mahti olnud, et arvutisse tullagi. Sellegi poolest vötan alguses, millest ma veel kirjutanud pole. Nädalavahetused on üldiselt mu lemmikud, saab rahulikult kodus mönusalt tunda, kuskile kiiret pole. Reedel oligi see päev, mil olin kodune ja sättisin end kenasti teleka ette ja olen aus ja ei teinud mitte midagi. Vähemalt möttest kaugemale ei jöudnud. Reedel valmistasin ka endale ühe vürtsika tomatisupi,mille idee tegemiseks sain FitLap’ist natukene kohendasin seda enda jaoks, kuna olen suur kokandusfänn ja üldiselt viskan ikka miskit juurde, nagu ka seekord siis. Jumaldan vürtsikat toitu ning sai valitud siis tšilli tomatipasta, Continue reading “kiirekiire.”

vahel on elu täitsa ilus.

Kuigi sügis on kätte jöudnud, värvid hakkavad päev-päevalt aina rohkem tuhmuma, aina rohkem on pilves päevi, külmakraade pole nii palju, aga vörreldes suvega piisavalt, et kanda juba ammu kapis olnud mantlit vöi jopet. Isegi jalanöud koridoris on vahetuse teinud, suvetennised ja baleriinad asenduvad kobakate talvesaabaste vöi siis pikasäärega saabastega, mille säärised höivavad poole ruumis enda alla. Continue reading “vahel on elu täitsa ilus.”

ei jöudnud.

Täna plaanisin suure aruga trenni minna, ma siiski röhutan plaanisin, aga töö tuli ette. Nüüd vist juba hilja kuskile trenni kobida? On jaa, kes see ikka nii hilja läheb, niisama lulli lööma ja mehi vaatama. Ah, ärge valetage, et lähete jöusaali enda pärast, no natukene meeste /naiste pärast ka. Ma olen aus, silmale ilus vaadata. Seal on ka bassein akende taga, vaatad kuidas inimese ujuvad selles jahedas vees, kuuled naerukilkeid, lapsed röömsalt jooksmas ja siis olen mina, 10 minutit trennis ja juba unistan, kuidas tahaks ka seal vees supelda, aga ei, peab edasi rassima ja siis vaatan mingi eritifunny-fitness (1) saleda piffi poole ja motiveerin end rohkem liigutama, äkki. See alumine pilt on nagu rusikas silmaauku, kas keegi on veel minuga samas olukorras? Jöusaal arvab, et ma jätsin ta maha, aga beibi, varsti olen tagasi, lähipäevil ma loodan.Peksan Nabrinka ka endaga, pean ainult jalanöud ülesse otsima, uu, kus te olete? Hallitasid minema vist.

Create a free website or blog at WordPress.com.

Up ↑